Sindelkatus
Sindelkatus on pärit esiisade aegadest,kus jõukamad mõisnikud ja talunikud seda kasutasid lisaks laastu-ja rookatusele.Elueaks sindelkatusel peetakse ca 40a. sõltuvalt hooldusest.Leidub aga katuseid,mis on 70a. ja rohkemgi kestnud.Kaitseks soovitatav immutus looduslike õlidega.
Kalasabamuster kujutab endast paigaldust,mille read naelutatakse vaheldumisi kord ühes ja kord teises suunas kaldu asetatud sindlitest.See moodustab eriti kena mustri ja nõudluse just sellisele katusele.Kalasaba-mustri pikaealisuse saladuseks peetakse seda,et vesi ei valgu sindli soonde,vaid jookseb loogeldes katuselt alla.
Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50…70 cm, laius 7…12 cm, paksus õhemast servast 0.5 cm, paksemast servast 1.5 cm. Paksemas servas on 0.5 cm laiune soon, millesse sobib täpselt õhem serv.
Katusesindlit kasutatakse kõige enam tänu soonühendusele, mis on stabiilsem ja niiskuskindlam. Ühenduse soontesse kinnituvad sindlid moodustavad katusel tugevad, omavahel seotud read. Puidu omapära on imada niiskust ja seda vabastada, tänu millele puit paisub ja kahaneb. Sindelkatus paisub vihma ajal, mille tõttu sindlite omavaheline ühendus tiheneb ja katus muutub veekindlaks. Vihma lakkamisel sindlid kuivavad kiiresti ja katus muutub vabaks ning hingavaks.
